MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],...
värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7. olelusvõitluse teguritest 8. sugulisest valikust
15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist. Kuna lepatriinu on paljudele röövloomadele mittesöödav ja tema hemolümf sisaldab mürki. pole tal vajadus olla kartlik ja kiiresti reageeriv röövloomade ees. Tema mürgisusest annab märku punase ja musta kombinatsioon. Kärbes seevastu on kohastunud teisti jääma ellu, tal on hea nägemine (suured silmad) ning võime ennast kiiresti liigutada, kuid pole mürgine. Näited mimikrist: Mittenõelavatel õiekärbestel on herilasi ja mesilasi imiteeriv hoiatusvärvus,
Korrektse uurimistöö puhul on tegemist teaduslike hüpoteeside püstitamisega selle kohta, millised eri organismide juures esinevad tunnused on homoloogsed ja millised mitte (vaid näiteks analoogsed, konvergentsi teel tekkinud). Lisaks konvergentsile võib mittehomoloogsete tunnuste sarnasus olla tin- gitd parallelismist - sama tunnuse tekkest tavaliselt suguluses olevates rühmades (Vavilovi paralleelse muutlikkuse fenomen!), mimikrist, ka juhus- likust sarnasusest. Analoogilised tunnused võivad endast kujutada ka näivat sarnasust, mis täpsemal uurimisel 'kaob'. 5.1. Homoloogia kriteeriume pole kuigi palju ja nad on sageli ebakind- lad. Esimeseks on muidugi morfoloogiline (anatoomiline, jne.) sarnasus ehi- tuses ja struktuuris; see esineb ka analoogia puhul, kuid struktuuri hool- sal uurimisel võib neid sageli eristada. Oluline on homoloogse organi või