Vana-Kreeka
haritud ülemkiht. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku
järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele.
Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia
(Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas.
Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas
kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis
oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos,
Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme
(epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme.
Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju
ainest alamkihtide elust