Sõnamoodustuse küsimused
15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks
ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid,
AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid.
Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega.
Juur on obligatoorne osa sõnast. Juurmorfeem, mis võib iseseisvalt sõnana esineda
on vaba e sidumata morfeem. Seotud juurmorfeemid esinevad kinnistüvena
mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi,
vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid
(vormitunnused)
16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi
võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis
eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja
tuletustüvi on sageli samad.