Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa
Ta ei tule enam
toime eluga tavaliste inimeste hulgas, ei leia ühist keelt. Tahab tagasi rindele.
Kodus ta vaatab oma raamatuid ja asju ja igatseb seda rõõmu, mida ta sai lugemisest. Ta loodab, et peale
soda see taastub. Need ei inspireeri teda enam ja ta paneb need kõrvale ning lahkub toast.
Läheb Mittelstaedi juurde kasarmusse, kes räägib uudiseid Kantorekist ta on mobiliseeritud kui
maakaitseväelane. Milttelstaed saab teda nüüd kamandada, ja karjuda tema peale nende klassivenna, Behmi,
surma tõttu. Paul naerab ja mõtleb päevadele, mil ta ise Kantorekki kartis.
Ema on ärritunud, kuna poeg peab jälle lahkuma. Ta kasutab armeesidemeid, et perele paremat toitu saada.
Külastab ka Kremmerichi ema, kes tahab kuulda, kuidas ta poeg suri. Paul vannub, et piinadeta, kuna tal ei
ole midagi püha, mille nimel ta ei saaks seda vanduda. Miski pole enam püha. Ta lisab, et loodab, et ei
annaabi.ee 
