Maailmakirjandus III
teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua
(selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias). Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise
kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid.
Kirjutas ka kunstikriitikat. Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga. Luule peab olema individuaalne ja
dünaamiline, kritiseerib Miltonit, kuna too teeb oma teaose kangelaseks Saatana ja leiab, et Miltonil
Jumal ei ole nii ere ja väljendusrikas, kui Saatan. Esteetika seotud teatriga, 1767 võttis osa Hamburgi
rahvusteatri loomisest, prantsuse mõjude vastu. Võitluses klassitsimis vastu võib näha ka võitlust
feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann
Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas
humanitaar. Christopher Martin Wieland, mahukas autor, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve
annaabi.ee 
