Tõde ja Õigus II Terve tekst
.. Ramidla, Rimadla, Midalra,
Damilra... Ja see seal asemel kõveras kurgu all, pehmed põlved vastu reisi... Ning see
ümmarik, see üleni ümmarik -- mis ta nimi nüüd oli, ei tule ega tule meelde. Imelik, kuidas mõni
nimi meeles ei seisa! Aga seda parem, nõnda on parem, sest muidu jookseks Indrekul
mingisugune judin üle keha; ta tunneb, et jookseks tingimata vastik judin... See on kõik temaga
sündinud... Nagu palaviku viirastused... Marilda, Miralda, Malrida, Milrada... Ja siis see vigane,
see õnnetu, see Tiina... selle nime ta mäletab, see on meelde jäänud. Kas sellepärast, et ta on
nii õnnetu? Aga mis siis, kui on igas inimeses midagi vigast ja õnnetut ning see ongi, mis jääb
meelde?... Mildara, Maldira, Dilmara, Dalmira... Voitinski... õlu... õnn... surm... Dalrami,
Raldami ...
Tigapuu oli Ramildaga rääkinud ja jutustas sellest suure suu ja valju häälega.
,,Preili on praegu palju ilusam kui enne," otsustas ta asjatundlikult
annaabi.ee 
