Jaan Vahtra elulugu
halbade omaduste kaalumisele. Lastelemõeldud jutud on kirjutanud J.Vahtra oma lapsepõlve
mälestustele toetudes. Neid jutte on põnev lugeda, juttudes on elavalt kirjeldatud laste töödest ja
tegemistest kodus, karjas ning looduses. Lugemise ajal võid ennast tõemeeli ette kujutada
istumas metsas lõkke ääres, tondilugusid kuulamas. Olles ise pärit samast kandist on tore
ettekujutada eluolu, külasid ja talusid ajast, mil Vahtra seal elas, ning oma poistetempe tegi,
millsena nägi tema külaelu ja milline on see tänapäeval.
Väljavõtteid lugudest:
Ohvrikivi, "Võu-lell"
"Oh-oh! Milline suur poiss sa oled! Kas oskad ka juba lugeda?"
"Jah," vastasin mina ja Võu-lell silitas mu pead.
Ta oli kõrget kasvu, pikkade valgete juuste ja samasuguse habemega, seisis sirgelt, tõmbas suurt
piipu ja kõneles valju, selge häälega.
Ta majakese akna all kasvas lai õunapuu, mis oli täis punaseid õunu, ning otse maja ukse ees
annaabi.ee 
