liikmesriikides rakendatav kiirgusohutuse põhistandardite direktiiv (Basie Safety Standards Directive). ICRP soovitab vastuvõetaval riskil põhinevat tehiskiirituse doosi piiramise süsteemi. ICRP nõuannete kohaselt võiks kiirgustöötajate vastuvõetavaastane risk alla üks tuhandele, juhul kui riski vähendamiseks rakendatakse kõiki võimalikke ettevaatusabinõusid. Võttes riski nominaalväärtuseks 5% siiverti kohta (üks kahekümnest), siis aastane doos 20 millisiivertit on võrdne aastase riski piirmääraga üks tuhandest. Nii võib aastast piirmäära rakendada kogu töötamisaja kohta. Tegelikult muutuvad ohutegurid koos töölise eaga ja eesmärgina tuleks vähendada keskmist aastast riski. Kui tööline saab sellise doosi 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, hindab ICRP keskmiseks aastaseks riskiks üks 1500-st, mis on vastuvõetav. Näitena võiksime võrrelda kiirgustöötaja kiiritusest tingitud aastase
Aktiivsus on seotud allikaga, neeldumise hindamine on keerulisem, sellest ka erinevate dooside ja ühikute rohkus. · Üks siivert on väga suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu. Lihtsam on kiiritusdoosidest rääkides kasutada tuhat korda väiksemat millisiivertit (mSv) või miljon korda väiksemat mikrosiivertit (µSv). · Keskmine looduslik foon on umbes 3 mSv aastas. Lühiajaliste suurte doosidega kaasneb ajutine steriliseerimine, ilmnevad kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on
Aktiivsus Aktiivsus on ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). Bekerell on väga väike ühik. 1 bekerell tähendab, et radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis. Mida rohkem lagunemisi toimub, seda enam aine kiirgab. Kiiritusdoos Kiiritusdoos on suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. Kogu kehale mõjub nn. ekvivalentdoos. Doosi ühik on siivert (Sv). Keskmine aastane kiiritusdoos on umbes 2,5.. .4 millisiivertit (0,004 siivertit). Doosikiirus Doosikiirus väljendab, kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus. Ühikuks on kiiritusdoos/aeg, näiteks siivertit/tunnis (Sv/h). Praktikas kasutatakse ühikuid millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h). Risk 10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste
Kuna radioaktiivsete ainete kasutamine on inimestele vajalik ning ka meid ümbritsev keskkond on vähesel määral radioaktiivne, siis on teadlaste poolt välja arvutatud lubatud ühe elaniku poolt saadav kiiritus. See on kogu see kiirgus, mida inimene võib mingi perioodi jooksul saada, ilma et sellega kaasneksid mingid kahjulikud tagajärjed. Eestis kehtiva kiirgusseaduse alusel ei tohi elanikukiirituse viie järjestikuse aasta keskmine aastane kiirituse kogus ületada ühte millisiivertit (mSv). Radioaktiivsel kiirgusel ei ole ei värvi ega lõhna, niisiis ei saa neid meelte abil avastada. Kiirguse olemasolu saab kindlaks teha üksnes dosiomeetria aparaatide abil. Saastunud alale sattunud inimesed ei tunne mingit valu ega märkagi ohtu, milles nad viibivad. Kiirguse toime inimese kehale sõltub sellest, milline organ kiiritada sai. Radioaktiivse kiirguse bioloogiline toime väljendub protsessides, mis leiavad aset kiiritatud organite kudedes ja rakkudes. Inimkeha
annaabi.ee 
