võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest. Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused: Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul
Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest. Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste 5 uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. 4.3. Kiirituse mõju lootele Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis
. .4 millisiivertit (0,004 siivertit). Doosikiirus Doosikiirus väljendab, kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus. Ühikuks on kiiritusdoos/aeg, näiteks siivertit/tunnis (Sv/h). Praktikas kasutatakse ühikuid millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h). Risk 10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001. Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud. Naha- ja kogu keha kiiritusdoos röntgenprotseduurides Nahadoos ehk sisenddoos on see kiiritusdoos, millele allutatakse uuritava kehaosa
annaabi.ee 
