Teise maailmasõda algase Eest jaoks niiöelda baaside lepinguga, kus Stalin esitas ultimaatumi nii Baltikumile kui ka Soomele. Samas kui Soome võitles enese iseseisvuse eest, tegi Päts otsuse jätta Eesti sõjast välja. Kui algas Barbarossa ning sakslased jõudsid baltikumi oli eestlastel võimalus võidelda koos saksaarmeega lükates Leningradi poole ning kuna eestlased nägid venelasi vaenlastena tänu siberisse saatmistele ning poliitiliste ja muude NKVD mõrvade siis paljud seda ka Tegid. Lõpuks aga juhtus see mis juhtus ka Napoleoni armeega ning hakkas taganemine üle baltikumi ja Läänemere. Sel hetkel oli eestlase valikud järgnevad. Kas jääda sinimägedesse veel võitlema ehk võidelda siis vene pealetungi vastu veel saksa värvides, minna metsavennaks ja võidelda nõnda, leppida olukorraga ja kannatada ning loota parimat või nagu tegid kümned tuhanded, põgeneda tuleva punase armee eest. Põgeneti nii Skandinaaviasse, Saksamaale kuid kui nähti olukorda siis ka sealt edasi, kuid peamiselt Inglismaale, Kanadasse ja Ameerikasse.