millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas

Põhimõtteliselt 4 valikut: Liituda Saksamaa aremeega, NSVL armeega, metsavendlus või teha mitte midagi ja loota parimat.

Eestlastel ei olnud valikut sest võim oli Nõukogude Liidu käes ning olid suured kahjud Eestis.

Eestlaste valikud teises maailmasõjas oli võidelda nõukogude armeea saksamaa vastu või siis saksamaaaga võidelda nõukogude venemaa vastu.

Eestil oli valida, kas vaikides alistuda või vastu hakata. Valiti alistumine. Vaieldakse siiani, kas oleks pidanud vastu hakkama Nõkogude liidule. Soome ju hakkas vastu ja võitis. Vahest oleks võinud mitte alistuda, aga samas oleks siis veel rohkem inimohvreid olnud.
Eesti meestel oli valida kas minna metsavennaks või Soome.
Paljud sõdisid ka Eesti laskurkorpuses Nõukogude Liidu poolel ning teised Eesti Leegionis sakslaste poolel, kuid seda ei saa minu arvates valikuks nimetada, sest eestlased olid sinna mobiliseeritud. Teine maailmasõda oli Eesti jaoks vennatapu sõda, kus püüti halbadest valikutest valida parim. Alistuti, et oma rahvust säilitada.

Võis põgeneda(peamiselt rootsi), Suur oht hukkuda.
Võis minna metsa peitu.
Võis 1940 astuda punaarmeesse. 1941 kas taanduda koos ppunaarmeega või deserteeruda ja kas peita end kuhugi ära üvõi liituda sakslastega. Need Sakslaste taandumisel 1944- kas jääda eestisse või taanduda koos sakslastega.

Need kellele ei sobinud ei saksa ega vene sõjaväge võidelda võisid ka liituda soome eestlaste väeosaga

Teise maailmasõda algase Eest jaoks niiöelda baaside lepinguga, kus Stalin esitas ultimaatumi nii Baltikumile kui ka Soomele. Samas kui Soome võitles enese iseseisvuse eest, tegi Päts otsuse jätta Eesti sõjast välja. Kui algas Barbarossa ning sakslased jõudsid baltikumi oli eestlastel võimalus võidelda koos saksaarmeega lükates Leningradi poole ning kuna eestlased nägid venelasi vaenlastena tänu siberisse saatmistele ning poliitiliste ja muude NKVD mõrvade siis paljud seda ka Tegid. Lõpuks aga juhtus see mis juhtus ka Napoleoni armeega ning hakkas taganemine üle baltikumi ja Läänemere. Sel hetkel oli eestlase valikud järgnevad. Kas jääda sinimägedesse veel võitlema ehk võidelda siis vene pealetungi vastu veel saksa värvides, minna metsavennaks ja võidelda nõnda, leppida olukorraga ja kannatada ning loota parimat või nagu tegid kümned tuhanded, põgeneda tuleva punase armee eest. Põgeneti nii Skandinaaviasse, Saksamaale kuid kui nähti olukorda siis ka sealt edasi, kuid peamiselt Inglismaale, Kanadasse ja Ameerikasse.

Kui võtta algusperioodiks (otsuse tegemise ajaks) august 1939, siis palju valikuid polnud. Otsused, mis viisid katastroofini, tehti varem.

Hiljem aga Saksa armee, Soome armee, Punaarmee, läände põgenemine, metsavendlus või vaikne alistumine.

Eesti meestel oli valida kas minna metsavennaks või Soome.
Paljud sõdisid ka Eesti laskurkorpuses Nõukogude Liidu poolel