Lume ja pimedusega on olukord täbar ja küünalde põletamisega on ka, nagu on. Õhtud on valged ja soojad, ei teki tunnetki, et paneks küünlad põlema.Jõuludeks küpsetatakse suur ports ahjuliha – kas kalkun, suur sink või lambakints.Liha juurde käivad röstitud köögiviljad, kartulid ja porgandid, aga röstitakse ka kõrvitsat ja kumara’t (maguskartul).Üha enam uusmeremaalasi jätab traditsioonilise praeliha minevikku ja teeb jõuludeks hoopis suure barbecue. Sinna visatakse peamiselt mereande – kalu, homaare ja mitmesuguseid söödavaid merekarpe. Kõrvale käib värske salat, ja raskest traditsioonilisest lõunast ongi saanud lihtne ja värske eine.Samas on isegi kohalikud seda meelt, et suuremat sorti soe söök ei lähe kliimaga kokku. Kui väljas päike lõõskab ja higi voolab istudeski, pole suurt isu rasket ja rasvast praadi nosida.
Aga peab! On jõulud, ja tava end oimetuks süüa on suurem kui meie!
Ükski jõulupüha ei möödu ilma värskete kirsside ja maasikateta – need saavad just selleks ajaks küpseks ning on omamoodi jõulukuulutajad – kui maasikad ja kirsid turule jõuavad, on teada, et jõulud käes!
Seal maal ei laulda “Oh kuusepuu, oh kuusepuu”. Jõulupuuks on pikkade okastega mänd. See pannakse üles juba varakult – paar nädalat enne jõule. Kaunistatakse aga samuti nii nagu mujal – ikka karda ja kuulikesi, mida rohkem, seda uhkem.
Üha enam kasutatakse kunstkuuski – saab varem üles panna ja pole tarvis vees hoida.
Rohkem jõulumeeleolu kui väga varakult üles seatud lumehelbed ja lumememmed pakub kõrge raudmürt (Metrosideros exelsa) ehk pohutukawa, mis on ristitud Uus-Meremaa jõulupuuks. Taime aastavahetuse paiku puhkevad erepunased õied on jõulukaunistustel ja kaartidel ülipopulaarsed.
Enamikule Uus-Meremaa töörahvast tähendab jõuluaeg ka suvepuhkuse algust – paljud tehased sulgevad paariks nädalaks uksed.