Rabajärvedes ja mineraalmaal paiknevates pehme veega pruunides järvedes on kõige enam sulfaatioone. Sulfaate ja kloriide on palju ka halotroofsetes ja tugevalt reostunud järvedes. Katioonidest on esikohal kaltsium, mille sisaldus jääb 0,5–100 mg/l piiresse (halotroofsetes järvedes kuni 150 mg/l). Biogeenidest on lämmastiku hulk keskmiselt suur ja vegetatsiooniperioodi jooksul muutub tugevasti. Fosfori kogused pole seevastu suured ning fütoplanktoni ja suurtaimede arengut piirab fosfor.
Rabajärvedes ja mineraalmaal paiknevates pehme veega pruunides järvedes on kõige enam sulfaatioone. Sulfaate ja kloriide on palju ka halotroofsetes ja tugevalt reostunud järvedes. Katioonidest on esikohal kaltsium, mille sisaldus jääb 0,5–100 mg/l piiresse (halotroofsetes järvedes kuni 150 mg/l). Biogeenidest on lämmastiku hulk keskmiselt suur ja vegetatsiooniperioodi jooksul muutub tugevasti. Fosfori kogused pole seevastu suured ning fütoplanktoni ja suurtaimede arengut piirab fosfor.