Astronoomia
kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis.
Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk
kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole
igavene need kustuvad.
Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla
kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on
milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad.
Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba
tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest
gaasidest. On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda neid ni.
Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad
liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved
annaabi.ee 
