tõttu palju külmem, kui Maa oma oleks sellisel kaugusel Päikesest. Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää")
veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi. 3.Atmosfäär Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra. 4.Kliima Võrreldes teiste meie päikesesüsteemi planeetidesga on Marsi aastajad kõige rohkem Maa aastaaegade moodi
Marsil on kaks kuud. Need on Phobos ja Deimos. Arvatakse, et need on asteroidid. Marsi ööpäev on 24h 37min. Pöörlemistelg on umbes sama kalduvusega kui Maa oma ja sellega kaasneb umbes sama aatavahetus nagu ka Maal. Marsi keskmine temperatuur on -50 °C. Registreritud maksimum on +20°C ja miinimum -140°C. Marsi mass on 6,4219 x 1023 kg. Keskmine rõhk pinnal on ainult 7 millibaari, kuid see muutub suuresti olenevalt kõrgusest - 9 millibaarist sügavaimatest orgudest kuni 1 millibaarini Olümpuse mäe tipus. Atmosfäär on õhuke, kuid piisav, et toetada tugevaid tuuli ning tolmutorme, mis vahel haaravad kuudeks endasse kogu planeedi. Samuti eksisteerib Marsil kasvuhooneefekt, mis on siiski nii nõrk, et tõstab temperatuuri, vaid viie kraadi võrra. 2.Ajajugu Kust on saanu Marss endale nime? Marss on sõjajumal (Kreeka keeles: Ares). Arvatakse, et planeet on saanud selle nime oma värvuse tõttu. Roomas peeti Marssi sõjajumalaks alles peale Kreeklaste sekkumis.
palju külmem, kui Maa oma oleks sellisel kaugusel Päikesest. Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää")
annaabi.ee 
