11. klassi kokkuvõte
Sõjaveterane koondava mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi
korruptsioonis ning nõudsid uuendusi riigi valitsemise alal. Keskliidu esimeheks oli Andres
Larka.
· 30ndate alguse põhiseaduse kriis: Leiti, et riik ei saa eksisteerida niimoodi edasi ja tuleb
muuta põhiseadust.
Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi
läbikukkumisega, millepeamine põhjus oli rahva üldine rahulolematus riigis valitseva
olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.
1933 aasta juunis kukkus aga Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu põhiseaduse parandatud
variant teisel rahvahääletusel läbi. Sama aasta juunis kehtestas Jaan Tõnisson üleriigilise
kaitseseisukorra.
Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste
koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu.