Vana-Kreeka
tähtis oli mõtteviis.
Kolm tähtsamat filosoofi:
Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist)
Anaximenes uuris õhku ja udu
Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e. määramatus. Oli esimene kes selgitas
maailmamuutusi abstraktse mõiste alusel.
Muutumisprobleem
Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud.
Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud
kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas
põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond:
muutused maailmas ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt muutub, vaid, et maailm koodneb
jagamatutest algosadest (aatomitest), mis on aga
igavesed ja muutumatud.
Teadusliku mõtteviisi sünd
Matemaatika (mathema - teadmine, teadus, õpetus)
Phytagoros - 6. saj eKr leidis ta, et maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel: maailma
annaabi.ee 
