Õiguse üldteooria
kuid neid käsitatakse õiguses sageli samade reeglite alusel kui asju. Nt Asjaõigusseaduses
nimetatakse, et loomad pole asjad, kuid neile rakendatakse asjaõigusseaduse vallasasju
puudutav regulatsioon. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see
pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt.
1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid
Ruum:
Ühest küljest vaadatuna millegagi täidetud ja teisest küljest vaadatuna millegai piiratud.
Faktiline eluruum – õigusteadlase pilgu läbi leiab elu aset maakeral, veidi selle all ja sees ja
kohal.. Eluruum jaguneb veel üksikuteks ruumideks – koht, ala, riigi territoorium, õhuruum,
merepõhi, krunt jne. Ruumi mõiste tähendab õiguses üksikute ruumide liigi mõistet. Üksikud
ja erinevad ruumid on kõik üldise ja kogu eluruumi otsesed, loomulkiud ja vajalikud osad.
Õiguslik koguruum on kolmedimensioonilne – laius, pikkus sügavus. Kõige väiksem