Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Rahvakalendris käivad
pühadega kokku ennustamine (sh ilm), nõidumine, maagia. Pühasid peetakse eriliste
võimalustega „avatud“ ajaks. Samas on pühad ka ohtude aeg, kuna teispoolsus on lahti
ning igaltpoolt võivad inimesi ohustada teispoolsusesse kuuluvad ohud. (Suur Reede,
jaaniöö)
Tähtsaks on saanud pühakupäevad, mis on mingil viisil seotud Päikese rütmiga, selle
pöördeaegadega, ilmastikumuutustega, põllutöödega. Tähtsad on pühad, milleaegsed
tegevused on põlluharijale olulised. Neid on rohkem omaks võetud, teised, mida ka
kindlasti kirikus tähistati, ei ole olulised. Katolikuaegses Eestis olid pühakutepäevad
väga tähtsad. Toimus kiriku- ja agraarkalendri traditsioonide põimumine. Pühadeaegsed
rahvakogunemised kabelite juures.
Setomaal sõna jõulud on tundmatu. Kutsutakse talsipühaks.
Ajatsükli väiksemad ringid
Noorkuu: „üles“ kasvavate asjade istutamine/külv, juuste lõikamine, looma tapmine.