Mille poolest erineb kutsehaigus tööst põhjustatud haigusest

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures.

Blablabla

Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid.

Kutsehaigus on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi mistahes haigus, mille kõige olulisemaks põhjuseks on kokkupuude tööga seotud riskiteguritega.[1] Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on kutsehaigus selline haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.[2] Kutsehaigusi eristatakse tööst põhjustatud haigustest, millel on mitu põhjustavat tegurit, sealhulgas nii töökeskkonnaga seotud kui ka muid soodustavaid tegureid (nt suitsetamine).

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:

töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
haiguse diagnoosimise kuupäeva;
haiguse ja selle tekkepõhjused;
tööandja ja tema aadressi.

Võimalike tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumisjuhtumite korral on otstarbekas kasutada Tööinspektsiooni kodulehel (www.ti.ee) olevat meelespead ja sinna juurde kuuluvaid õigusaktide nõudeid ning vajalikke materjale ja vorme.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst (kes kogub andmeidja hindab terviseseisundit)(alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 23)

Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus on ainuke meditsiiniasutus Eestis, kus diagnoositakse kutsehaigusi. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab pere-/eriarst töötaja uuringutele. Töötervishoiuarsti vastuvõtule tulles peab esitama pere- või eriarsti saatekirja.

Kutsehaigusi diagnoositakse järgmiste andmete alusel:
– keskuses tehtud terviseuuringud,
– perearsti esitatud tervisekaardi andmed
– patsiendi ja tema tööandja esitatud töötingimuste kirjeldused.
Juhul, kui töötervishoiuarst ei saa tööandjalt andmeid, pöördub SA PERH Tööinspektsiooni poole (vajadusel võidakse läbi viia järelevalve).

Tööga seotud haiguste puhul eristatakse kutsehaigust ja tööst põhjustatud haigust. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja selle peamine põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Ühel inimesel võib esineda ka mitu kutsehaigust. Haiguse tuvastab töötervishoiuarst tervisekontrolli käigus. Töötaja kutsehaiguse tuvastamisega kaasneb tööandjale terve rida ülesandeid.

Kutsehaigus on kindlat töövaldkonda pikalt ja sundasendis (ebamäärases) teinud isikul.
1.N: Töö nõuab 8 h tööpäeval (5 x 8h) töötama betoonpõrandal, millele töö spetsiifikat arvestades ei saa paigaldada töötaja kaitseks vahetu kontakti vätimiseks ühtegi vahekihti (kummimatte, laudist jne).
2.N: Töö nõuab pidevalt kummargil allapoole vaatama ja küürutama (küürselgsuse võimalikkus).Jne.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst.