Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"
kategoriseerimist. Oleme siiski valdavas enamuses kõik EV kodanikud, milleks siis selline
klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne
leevendada.
Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid
lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised
me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest
miljoniringis meiesuguseid ning enese alalhoiuinstinkt on meile sügavalt sissekodeeritud. Seesama
instinkt on meid alal hoidnud tuhandeid aastaid ning ilmselt hoiab ka edaspidi. Tunnistan ausalt, et
kuigi ma seda ei oodanud, siis tunnen end praegu neid sõnu kirjutades täpselt külma, vaoshoitud,
rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi
olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane.