Debora Varandi
see sinu hoida jäänd. Su armsad palged
on vahest veelgi pisarais. Kuid valge
mu surmaöö on nende puhtast särast.
Mis sest, et minu hauda sa ei tea
ta üle kuldseid viljavihke sead.
3
Nii hää on puhata. Mu palav veri
ei vooland asjata. Mu kustuv vaade
ju nägi võidulippu üle maade.
Ei selle kirkust uhu ajameri.
Sest võitlus, mis mu siia hauda tõi,
see miljoneile vabaduse tõi.
SISSEJUHATUS
Ajast aega kohtume Eesti kultuurimaastikul oma ala meistritega, kelle
loominguline käekiri mällu jääb. Kasvõi sellepärast et see nii habras ja õrn on.
Debora Vaarandi puhul võibki öelda, et kõik nii temas kui tema loomingus oli
ühte moodi valulev ja kaunis.
Vaarandist kirjutati palju. Temast kirjutati kui alati millestki vaimustunud samas
väga sõbralikust ja lihtsast inimesest. Käesolevat referaati Debora Vaarandist
annaabi.ee 
