huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis
Vol. 21, nr 1, Lk 104. Kreeka majanduskriis on tugevalt seaotud eurotsooniga. Selleks, et rahaline liit püsiks on riikidel vaja funktsioneerivat kohanemismehhanismi.Kreekas puudus selline mehhanism, mis kohandaks raha ja krediidi kasvu ning puudusid abinõud, mis oleksid aidanud defitsiiti kontrollida.12 Kreeka kriisi põhjuseid võib hakata otsima 80ndatest ja 90ndatest, mil hakati piirama välisinvesteeringute hulka. Peamised tööstulikud ja tottlikud üksused sulevi ning miljareid eurosid kulutati relvatööstusele, samas kõrgtehnoloogiline tootmine muutus teisejärguliseks. Euroopa Majandusühendus toetas omapoolse kapitaliga Kreeka majandust kui tootmisesse ei investeeritud piisavalt, see-eest arendati infrastruktuuri. Riik kulutas raha bürokraatiale ja hea eluviisi edandamiseks, kuid võtmesektoritesse ei investeeritud. Olukord muutus 90ndate teisel poolel kui Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse
annaabi.ee 
