keskkonnariske, mis mõjutavad ka inimese tervist, nt õhusaaste, müra jne. Toetuste juures jäetakse veel mainimata, mille arvelt see raha tuleb. Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab. Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9 miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni. Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist. Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi vaid 8% saadud rikkusest
hoida. Ajaloost veel niipalju, et ENSV Plaanikomitee initsiatiivil veel 1989.a.vastuvõetud Eesti energeetika arengukavva võeti sisse punkt, milles nähti ette, et aastatel 2010-2015 võetakse Eestis kasutusele tuumaenergia. Aga esimesi samme selles osas on üritatud astuda, kui pidada silmas Eesti Energia üritusi osaleda Leedus, Ignalina projektis. Lisaks sellele, et tegemist on end diskrediteerinud partneriga, kes vähendas Eesti osalust projektis 20%-le oleks kaasnenud ka mitme miljardiline investeering väljapoole Eestit, oleks ärajäänud tänane elektrienergia eksport,saamata miljoneid maksutulu ning olematuks tuhanded otsesed ja kaudsed töökohad. Õnneks ei tule sellest midagi välja, sest seni kuni sisepoliitilises uimas vaevlev Leedu otsustavate sammudeni jõuab, on lähikonnas nii Venemaa, Valgevene ja Poola juba otsused langetanud ja käivitanud oma tuumajaamade ehitamise programmi
annaabi.ee 
