Kasvuhooneefekt, referaat
CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase
atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib
täita isegi paar protsenti õhu ühikruumalast. Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on
eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. Inimtegevuse
tulemusel on tublisti kasvanud ka metaani ja naerugaasi sisaldused. Enamiku
kasvuhoonegaaside sisaldus piirdub kõigest miljardike või veelgi vähemate osadega
õhu ruumalast. Suurem osa selliste gaaside molekulidel neeldunud kiirgusenergiast
kiiratakse tagasi maapinna suunas ja see käib mitu ringi alla ja üles kuni lõpuks
minema pääseb. Selle tõttu ongi ilm palju soojem kui see oleks kiirgusliku tasakaalu
olukorras. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +
15o C (praegu võibolla juba 0.5 kraadi võrra rohkemgi). Kiirgusliku tasakaalu korral