Vabadusvõitlus
kaupmeeste abiga 1201. a. Riia linna, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades.
Tema heakskiidul loodi 1202. a. vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad
ehk Mõõgavendade ordu, selle nimetus tuleneb nende valgest ülekuuest, millel oli
kujutatud (punasega) mõõk ja rist. Ordusse kuulusid rüütel -, preester - ja
teenijavennad ning palgasulased. Rüütlid olid ühtlasi ka mungad. Ühendust juhtis
ordumeister. Ordu loodi ennast Pühal Maal teostanud militaarvennaskondade
eeskujul.
Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale sõjaväele lisa tooma. Mõne aastaga
alistati Väina ning Koiva jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas
Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta
ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud
liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka
annaabi.ee 
