Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
Aastal ja III 1864. Aastal. I osa on
ametiasutuste korraldus, II osa seisusteõigus, III osa on tsiviilseadustik, mis kehtis ka
iseseisvas Eestis.
19. sajandi teisel poolel hakkasid Balti provintside elus järjest suuremat rolli mängima Vene
seadused. ,, " ilmus kolmes väljaandes ja
sisaldas 130 000 seadusandlikku akti aastaist 1649-1913. Teine Vene seaduste tähtis kogu on
,, ", mis hõlmab kehtivaid õigusakte ja on ülesehitatud
temaatilisel printsiibil. Militaarseadused koondati kogusse ,, ".
Tsaarivõimu lõpukümnendi terav parteiline võitlus reformide ümber kajastus riigiduuma
debattides ja ajakirjanduses. Uues õiguslikus olukorras ei saanud ükski seadus ilmuda ilma
rahvaesinduse heakskiiduta, aga ka mitte jõustuda ilma keisri kinnituseta. Selle perioodi
seadusandlus on kätketud riigiduuma ja valitsuse aktidesse.
Vene ajutine Valitsus andis Veebruarirevolutsiooni järel välja kogumiku ,,
", mis sisaldab ka määruse Eestimaa