Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa
püüdlused sõlmida Nõukogude Liiduga natsidevastane liit nurjusid, avanes Saksamaale tee
läbirääkimisteks NSVL-iga.
23. augustil 1939 kirjutasidki Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude
välisasjade komissar Vjatseslav Molotov lääneriikidele ebameeldivaks üllatuseks alla
Saksamaa- ning Nõukogude Liidu vahelisele mittekallaletungilepingule, mis sai ajaloos
tuntuks kui Molotov-Ribbentropi pakt (MRP).
Mõlemad militaarriigid, üks paremäärmuslik ja teine vasakäärmuslik, tunnustasid teineteist
rahvusvahelisel tasemel ning lubasid hoiduda omavahelistest sõjalistest konfliktidest.
Kõneluste tulemusena valmis ka salajane lisaprotokoll, mille järgi jaotati Ida-Euroopa
kummagi vahel huvisfäärideks: Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu, mis läks hilisemate
lepingutega NSVL-i võimupiirkonda, Nõukogude Liidule Poola idaosa, Soome, Eesti, Läti ja
Bessaraabia (tänapäeva Moldaavia)