Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
„kikkis“ katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb.
Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed
stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega
suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse.
1.3.2.2 Rannarajoon
Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng
väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830.
aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni
viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse
tänavana. 1837. aastal esitati Pärnu magistraadile avaldus kõrtsi ümberehitamiseks
supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus
avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse
Pärnu kuurordi alguseks