Ajalooga leppimine – kas eestlasele talumatu?
aastani. Tolle
kurikuulsa aasta jooksul see kadus. Septembri lõpul oli Eesti juhtkonnal ,,eeskujuks" kaks
värsket õudus-näidet: Tsehhoslovakkia, kes ei hakanud vastu, ja Poola, kes hakkas vastu.
Kummalegi ei tulnud keegi appi. Mõlemad pühiti Euroopa kaardilt olematusse.
Aga Soome? Eesti otsuste ajal oli Talvesõda kahe kuu kaugusel. Pealegi ärgem unustagem, et
Eestilt nõudis Stalini Venemaa alanud maailmasõja ajaks kinniseid militaarbaase, Soomelt aga
laiade alade loovutamist, et Soomel säilis lootus Norra ja Rootsi kaudu läänelt abi saada, et
Talvesõjas soosis aastaaeg soomlasi, Eesti oletatavas sügissõjas oleks eelise saanud paremini
mehhaniseeritud Punaarmee, et Soome kaotas kahe sõja tulemusena suurema tüki oma
territooriumist, kui on Eesti kogupindala.
Jah, rahva oleks saanud sõtta viia ja paljud, kellelt rööviti järgmistel aastatel elu, oleksid
surnud kangelasena