5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40- 210 kraadi C ; diisel 200-350 kraadi C ; kütteõli 230-360 kraadi C 3.Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest 4.Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu, nafta ja asfalt 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab 6.Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? propaanidest ja butaanidest 7
Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes. Kaspia piirkonnas on kaevandamise ja transpordi kulud suuremad. 8. Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Gaasi transporditakse vedelas olekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1. Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon. 2. Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-210 °C, diisel 200-350 °C, kütteõli 230-360 °C. 3. Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest. 4. Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab?
Parast I MS sai see ka teoks. Riik pole autoritaarne vaid kuulub rahvale. Rahvus on kui riigikodanike peamine kogum, kes on suveräänne, peab saama oma valitsust ja poliitilisi suundi suunata ja kontrollida. Yhed rahvused tekkisid etnilisel pinnal, moned rahvused nt SB kodanluse pinnal. Nt usa tekkis koigepealt riigina ning alles siis hakati rahvust looma. 19. saj toimusid ka debatid, millistel rahvustel on oigus oma riigile, milistel mitte. Yldiselt peeti selle oiguslikeks euroopas u 12 riiki. Rahvusliku liikumise noudmised 1. keel ja kultuur. Rahvuskeelele nouti oigusi, haridust ning rahvuskeelset kirjandust 2. poliitilised noudmised. 3. Sots ja maj noudmised. Ida euroopas eriti oli populaarne Miroslav Hroch eriti kuulus tema rahvusliku riigi periodiseering. Jagas selle kolme faasi, mis kehtivad pigem ida-euroopa mudelile 1. afaas haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu. 2
annaabi.ee 
