Eesti keskaeg
Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel)
1990. algul P. Ligi räägib pessimistlikult ning tõi analoogia Skandinaaviaga. Võimuvõitlus maakondade ja
kunnide vahel.
1990. lõpul pigem hierarhiseeritud ühiskond – suurmaaomand, maksustamine, toonitatakse linnusepiirkondi,
mis ei lange kokku kihelkondadega (V. Lang ja M. Mägi).
Lätis on mindud vastupidist teed – kujutlus läti egalitaarsusest jne.
Palju tähelepanu Henriku terminitel: seniores ja miliores aga ka nobiles, principes. Aga sellest tegelikult
suurt välja lugeda ei anna.
Arvestada, et Henrik pidi tema jaoks uut nähtust oma sõnadega kirjeldama. Ja muide, pole kasutatud sõna
‘rex’. On selge, et võimualad üsna väikesed. Materiaalne baas ei andnud seega kuninga staatust välja.
Orjad – üksikud sõjavangid või põhimass?
1225 saarlaste ja ordu lepingus mainitud “orjade meest”.
Vanale ühiskonnale liideti peale uus kiht
annaabi.ee 
