arv. Inimesed võtavad endale lemmikloomi, kuid siis avastavad, et nad ei saa endale tema ülalpidamist lubada või ei jätku piisavalt aega lemmikuga tegelemiseks. Hoolimatult viiakse karvane sõber varjupaika. Paremad ei ole ka inimeste omavahelised suhted: petetakse ja valetatakse omakasu nimel. Tehakse kõik, et olla teistest parem ja edukam, seejuures jäävad märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi elektrisokieksperiment. Test sisaldas endast vabatahtlikku, näitlejat ja juhendajat. Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures nutma purskenud. See näitab, et me suudame valmistada teistele kohutavaid piinu ilma vähemagi
meetodit, oskab tulemusi analüüsida Eetika standardid laste uurimiseks • 1. mitte-kahjustavad protseduurid – – Uurimuse eesmärgil teadlikult halvemasse olukorda jätmine? • 2. informeeritud nõusolek • 3. vanemate nõusolek- – Kui vanade laste puhul peab küsima? – HEV uuritavad? • 4. täiendav nõusolek • 5. stiimulid – mitte ületada tavapärast määra • 6. petmine – info varjamine või valetamine. – Miks? – Pärast uurimust seletada ja põhjendada (nt Milgrimi katse) – Laste puhul? • 7. anonüümsus • 8. vastastikune vastutus • 9. oht lapse heaolule • 10. ettenägematud tagajärjed • 11. konfidentsiaalsus - andmete kaitse • 12. osalejate informeerimine • 13. tulemustest teatamine, nõuannete andmine • 14. leitu mõjud • 15. teaduslik väärkäitumine – – andmete võltsimine (miks?), – „aukude täitmine“, – plagieerimine jne • 16. isiklik väärkäitumine Laste uurimise eripärad •Uurija isik – hea kui tuttav
annaabi.ee 
