A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Ah, kui ma
ta ühel päeval taban, ja ma vannun, et ma taban, olgu see kas või põrgus ...»
«Kas ta ootas ühte naist?» jätkas härra de Treville.
«Igatahes lahkus ta kohe pärast vestlust daamiga, keda ta oli oodanud.»
«Ega te ei tea, millest nad rääkisid?»
«Mees andis daamile kastikese, öeldes, et see sisaldab juhtnööre tema jaoks, ja
soovitas tal seda enne Londoni jõudmist mitte avada.»
«Oli see naine inglanna?»
«Mees nimetas teda mileediks.»
«Jah, see on tema,» sosistas de Treville, «see on tema. Mina arvasin, et ta on veel
Brüsselis.»
«Ah, härra, kui teie seda meest tunnete,» hüüdis d'Artagnan, «siis ütelge mulle, kes ta
on ja kus ta asub, siis ei palu ma teilt enam midagi, isegi mitte seda, et te mind
musketäride hulka vastu võtaksite. Kõigepealt tahan ma kätte maksta.»
«Hoiduge sellest, noormees,» hüüdis härra de Treville. «Kui ta tuleb teile vastu ühel
pool tänavat, siis minge üle tee