Eesti taimkate
Devoni ajastu lõpuks vabanesid taimed niiskete tingimuste sõltuvusest, kuna neil arenesid
seemned, mis võimaldasid asustada uusi elupaiku. Devonijärgsel perioodil, peaaegu 350
miljonit aastat oli Eesti ala maismaaks, ning sellest ajast ei ole jäänud geoloogilisi moodustisi.
Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud.
Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa.
Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid.
Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud
männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge
pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste
osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell.
annaabi.ee 
