Konspekt
kaetud mandrijääga. mis vaheldub väiksemate või suuremate jääpaisjärvede või meresetteliste tasandikega.
Jäävaheajad kordusid kesk- ja ülempleistotseenis. Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik. Suuremad soomassiivid on kas tasased või
jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid.
soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid.
moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis