Aukartus elu ees
aatomrelvad keelavad arvessegi võtta nende abil peetavat sõda. Need inimesed elavad
ühest päevast teise, andmata endale aru ohust, mis rahu ähvardab.
On veel sõja üldistajaidki. Nemad kujutlevad ikka veel sõda, mida aitab mõnevõrra
idealiseerida vaimustus või enesekaitse. Miljoneid inimelusid, mida neile sõnadele
ohverdatakse, neis ei arvestata. Läbi tuhandete ristidega sõjasurnuaedade peaksid nad
rändama, kannul painav küsimus, miksneed, kes siin koos maetud on, õieti pidid koos
kannatama ja surema. Peab tekkima inimlik ja senisest avarapilgulisem isamaa-
armastus.
Nüüdsest peale ja ükskõik kui kauges tulevikuski peab see meie sihiks olema, et rahvaid
lahutavad küsimusi ei otsustataks enam sõjaga, vaid lahendataks rahulike läbirääkimiste
korras. Sõda on saanud asjaks, mis ei saa enam, arvesse tulla. Varem, kui relvade toime
oli veel piiratud, võis patsifismi utoopiaks pidada. Aga tänapäeval, mil on olemas relvi,
annaabi.ee 
