Miks tekivad maavärvinad?

Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km).

Nende kokkupõrkel nad tekkivadki

laamade liikumise tagajärjel

Noh, kui laamad liiguvad siis nad tekitavad maa lihkeid mis tekitavad võnkeid mis ongi maavärin.

Kuna sõjad toimuvad ja selle tagajärjel tekibki maavärin

Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Eristatakse:

1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;

2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;

3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;

4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).