Miks on taevas sinist värvi?

see värv tuleneb Päikeselt pärineva valge valguse koostoimes õhus leiduvate molekulidega. Päikese valge valguse ja molekulide koostoimest tulenev värv ei pea olema aga sinine. Tegelikult esitab taevas tundide möödudes taevas erinevaid toone ja värve. Selle põhjuseks on Maa pöörlevad ja translatsioonilised liikumised ning erinevad muutused, mis ilmnevad kogu atmosfääri õhus.

Päikesevalgus jõuab Maa atmosfääri ja on kõigi õhus olevate gaaside ja osakeste poolt hajutatud igas suunas. Sinine valgus hajub rohkem kui teised värvid, kuna see liigub lühemate ja väiksemate lainetena. Seetõttu näeme enamiku ajast sinist taevast.

Taevasina põhjuseks on valguse hajumine õhumolekulide kaootilisest liikumisest tingitud hõrenduste ja tihenduste ehk fluktuatsioonide (kõikumiste) tõttu.

Maad ümbritsevas õhukihis, atmosfääris, levib valgus ja põrkub, neeldub, seal olevatelt osakestelt. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust, aga selles on ka palju muid erinevaid elemente- osooni, tahma, muid saasteaineid. Kõik need osakesed on erineva suurusega. See milline valgus neeldub või hajub sõltub nende osakeste keemilisest koostisest. Sellest tulenevalt on ka kiirgus, mis inimeseni jõuab mõnevõrra erinev võrreldes sellega kuidas päike selle kiirguse on välja kiiranud.

Taevas on sinine peamiselt seetõttu, et Maa atmosfäär hajutab päikesevalgust. Päikese valgus koosneb erinevate lainepikkustega valgusest, mis on nähtav spekter. Kui valgus siseneb Maa atmosfääri, hajub see atmosfääriosakestega.

Sinine valgus hajub atmosfääris rohkem kui teised värvid, kuna sellel on lühem lainepikkus ja suurem hajutusnurk. See tähendab, et sinine valgus hajub laialdasemalt ja jõuab rohkem vaatleja silma, kui teised värvid, mis hajuvad vähem või ei hajugi.

Kui vaatleme taevasse, näeme seetõttu peamiselt hajutatud sinist valgust, mis annabki taevasinise värvuse. Hommikul ja õhtul võib taevas olla rohkem oranžikas või punakas, kuna päikese valgus peab läbima atmosfääri pikema tee ja hajutub enam, eemaldudes spektrist rohkem sinist valgust.

Taevas on sinine värv sellepärast, et päikesevalgus koosneb erinevatest värvitoonidest, millest sinine on üks. Atmosfääris hajub päikesevalgus molekulide ja õhus olevate osakeste tõttu erinevalt, põhjustades sinise värvuse domineerimist taevas. Sinine valgus hajub atmosfääris rohkem kui teised värvid, mistõttu me tajume taevalaotust enamasti sinisena.

Taevas on sinine sest jumal tahtis nii

Taevasina põhjuseks on valguse hajumine molekulide kompleksidelt ja õhutiheduste fluktuatsioonidest, mis on palju väiksemad valguse lainepikkusest.

Taevas on sinine hajumise tõttu. Kui päikesevalgus Maale jõuab, koosneb see paljudest värvidest. Kuid õhus olevatele pisikestele molekulid ajavad päikesevalguse laiali.

Nüüd,molekulid oskavad sinist valgust väga hästi hajutada, nii et see läheb üle taeva. Seetõttu näeme päeval taevast sinisena. Päikeseloojangul peab päikesevalgus läbima rohkem õhku ja need molekulid hajutavad sinise valguse eemale, nii et näeme selle asemel ilusaid punaseid ja oranže värve. Niisiis, taevas on sinine, sest päikesevalgus hajub õhu kaudu.

Taevas on sinist värvi peamiselt seetõttu, et Maa atmosfääris hajub päikesevalgus erinevatele lainepikkustele. See efekt on tuntud kui Rayleigh hajumine, ja see selgitab suurel määral taevasinist värvi.

Valgus koosneb erinevate lainepikkustega kiirtest. Rayleigh'i hajumise korral hajuvad lühema lainepikkusega valguskiired (näiteks sinine ja violetne) palju tõhusamalt kui pikemate lainepikkustega kiirgus (näiteks punane ja oranž). Kui päikesevalgus läbib Maa atmosfääri, siis lühema lainepikkusega sinine valgus hajub laialt igasse suunda. Selle tulemusena näeme me seda hajutatud sinist valgust taevas kõikjal ümbritsevalt atmosfäärist suunduvana, mistõttu tundubki taevas sinine.

Päikesevalgus sisaldab kõiki värve, kuid me tajume taevas sinist värvi kõige tugevamini, sest sinise valguse lainepikkus on lühem ja hajub intensiivsemalt. Teised värvid, näiteks punane ja oranž, hajuvad nõrgemalt ja jäävad seetõttu vähem märgatavaks taevas.

Taevas võib muutuda erinevatel kellaaegadel ja ilmastikutingimustes erinevateks toonideks ja varjunditeks, sõltuvalt päikese asukohast, atmosfääri koostisest ja hajumist mõjutavatest teguritest nagu tolmu ja õhus olevate osakeste hulk.

Kui atmosfäär on hästi puhas ja seal pole mingeid saasteaine osakesi ning pole ka eriti palju veeauru ega jääkristalle, mis moodustavad vihmapilvi, siis me näeme lühikese lainepikkusega kiirgust, mis on hajunud ja see näib inimsilmale sinine.

Lihtsaim seletus, miks taevas on sinine, on järgmine: see värv tuleneb Päikeselt pärineva valge valguse koostoimes õhus leiduvate molekulidega. Päikese valge valguse ja molekulide koostoimest tulenev värv ei pea olema aga sinine. Tegelikult esitab taevas tundide möödudes taevas erinevaid toone ja värve. Selle põhjuseks on Maa pöörlevad ja translatsioonilised liikumised ning erinevad muutused, mis ilmnevad kogu atmosfääri õhus.

fbgr grg egre

Taevas on sinist värvi, sest päikesevalgus hajub Maa atmosfääris. Valgus koosneb erinevatest värvustest ning neil on erinevad lainepikkused. Atmosfäär hajutab erinevad värvid erinevalt ning lühemad lainepikkused hajuvad paremini kui pikemad lainepikkused. Sinine värv on lühemate lainepikkustega, seega hajub ta atmosfääris tugevamalt kui teised värvid. Kui päikesevalgus jõuab atmosfääri, siis sinine valgus hajub ühtlaselt kõikides suundades, mis annabki taevale sinise värvuse.

dqwdqw111