Miks on DNA inimestel erinev, algselt tuleme me ju ikkagi samadest esivanematest...

Kuigi kõigil inimestel on 100% samad geenid, sisaldavad need geenid igal ühel erinevaid nn juhiseid. Inimeste erinevused nagu erinevat värvi juuksed, silmad, näojooned jne tulenevadki erinevustest nende DNA järjestuses. Inimestel on isegi banaaniga 50 % ulatuses sama DNA! Kuigi mistahes kahe inimese geenid on tegelikult 99,9% identsed, võib isegi väike erinevus ühes geenis avaldada suur mõju, juhul kui see teatud geen on kriitilise tähtsusega.

Kuigi traditsiooniliselt õpetatakse, et inimesel on kaks eellast, siis tegelikult on neid palju rohkem ning teaduslikus mõttes Eeva ja Aadam on see naine ja mees, kellest on kõige rohkem inimesi pärit, kusjuures nad ei elanud isegi mitte samal ajal. Mitokondriline Eeva on meile ajas kõige lähim naine, kellest kõik tänapäeval elavad inimesed põlvnevad ning ta elas ligikaudu 100 000 kuni 200 000 aastat tagasi.
Mitokondriliseks Eevaks kutsutakse teda seetõttu, et meie rakkude energiatehaste, mitokondrite, DNA ei muutu mees- ja naissugurakkude ühinemise ja DNA "segunemise" käigus, vaid jääb muutumatuks, kandudes emalt tütrele.
Mitokondrilise Eeva vaste on Y-kromosoomi Aadam. Y-kromosoom on ainult meessoost inimestel, mistõttu saab seda kasutada kõigi tänapäeval elavate meeste ühise eellase leidmiseks, kuna kandub isalt pojale. See mees elas aga 200 000 kuni 300 000 aastat tagasi, tõenäoliselt kaua aega enne Mitokondrilist Eevat, nad ei pruukinud isegi kohtuda.
Teaduslik mõtteviis ei aktsepteeri inimkonna põlvnemist kahest inimesest, kuna sel juhul tekiks kohe küsimus, kes olid nende vanemad ning kellega nende lapsed lapsi said. Pigem tuleks inimkonna põlvnemisest mõelda kui pidevast keskkonnaga kohastumisest (nt Euroopa inimeste heledam nahk), kus meie geneetiline info seda kohastumist väljendab, olles ka ise seetõttu pidevas muutumises. Hea näide sellest on nt inimeste lõualuu väiksemaks muutumine ning võimetus üldjuhul kõrvu liigutada, kuigi kauges minevikus olime selleks võimelised - kohastusime keskkonnaga, kus pole vaja nii võimast lõualuud ega kõrvalihaseid. See kõik on meie DNA-s kirjas.

Aadam ja Eeva on meie kõigi esivanemad ning kindlad samal ajal elanud isikud. See oleks rumalus väita, et "näe kõikidel inimestel oli üks esiisa ja esiema, kuid nad elasid 100000 aastat erineval ajal". Küll aga tuleb osata Piiblit lugeda. Mõnel kristlasel on jäänud mulje, nagu ütleks Piibel, et Maa on 6000 aastat vana, kuid Piibel ometi seda ei väida. Asi on Piiblitõlkijate kehvas või hooletus töös. 1 Moosese 1:2 on algtekstis "Aga maa sai tühjaks ja paljaks..." Piiblitõlkijad on aga tihti tõlkinud: "Ning maa oli tühi ja paljas..."
1 Moosese raamat 1:26 aga näitab meile eesmärgi, mille pärast Jumal meid lõi: "Ning Jumal ütles, tehkem inimene Meie näo järgi, vastavalt Meie sarnasusele; ning olgu neil meelevalt mere kalade ja taeva lindude ja üle kariloomade ja üle kogu maa ning üle iga roomava asja, mis roomab maa peal."
Jumala plaan inimese jaoks on, et inimene sisaldaks Teda, omades Tema elu ja loomust, ning väljendaks Teda ning tegeleks Tema vaenlasega (roomavad asjad, ehk Saatan)
Selleks sai Jumal inimeseks, et omandada inimloomus ning tuua inimlikkus jumalikkusesse, ning suri meie pattude pärast, lahendades probleemi meiega, ning sai eluandvaks Vaimuks, et tuua Jumal inimesse.

Jeesus on Isand :)

Avastatud on kuus eelast kes on mingil ajal ja kohas kohtunud ja segunenud sellest tulenevalt on meie DNAD erinevad.

Dna on inimestel erinev. Munaraku viljastumisel toimub mitoos, mille käigus kromosoomid vahetavad pärilikkuseainet. Erinevaid liitumisjuhte on tuhandeid. Kui ema sünnitaks 8000 last oleks väike võimalus, et 8000 laps on geneetiliselt 100% sama dna jms. Kõikide inimeste dna on erinev, sest ära toodud näide pole võimalik.

Iga järeltulija on veidike erinev, sest nad peavad olema võimelised Maailma muutustega kohanema. Näiteks kui praegu tuleks järsku jääaeg, siis me kõik häviks, sest me ei ole harjunud nii külmas kliimas elama. Samuti oleksid meie vanavanemad hädas, kui me ei oleks neile tehnoloogiat tutvustanud. Ja ka meie oleks hädas, kui elaksime aastas 1890, sest me ei ole kohastunud sellise eluga ning meil puuduvad vajalikud oskused.

DNA muutub tänu mitmesugustele mutatsioonidele. Mutatsioonid leiavad aset igas organismis ja pidevalt. Enamus neist parandatakse, osad on neutraalsed, osad kahjulikud, kuid mõned on organismile kasulikud. Kui see kasulik mutatsioon parandab indiviidi võimalusi eluspüsimiseks või järglaste saamiseks pärandub see edasi tema järglastele. Samuti võivad edasi kanduda kahjulikud mutatsioonid kui neid ei õnnestu parandada või parandamine kahjustaks lähedalasuvaid teisi elutähtsaid geene.
Kuna mutatsioonid on alati aset leidnud ja leiavad aset ka praegu, siis sellest tuleneb iga inimese ja mistahes teise organismi erinev DNA.
Lisaks mutatsioonidele toimub DNA rekombinatsioon, kus erinevad Dna osad vahetavad omavahel kohti ja nii tekitvad igal inimesel täiesti unikaalsed DNA molekulid ja seetõttu ei ole ühe vanema lapsed täielikud koopiad, kuna nende laste genoomides on toimunud mitmeid rekombinatsioone.

(parandus ka sellele et kõik tuleme ühest esivanemast- Tegelikult ei teata inimese evolutsiooni täpselt, aga ühes ollakse kindlad- 2 inimest ei pannud alust kõikidele tänapäevainimestele. Asi on palju keerukam ja selle kohta peetakse omaette mitmeid kursuseid ülikoolis)