esmasproduktsioonist *Üherakulised või koloonialised, ka niitjad *Välisskelett e. pantser, koosneb ränidioksiidist, kaks poolt liituvad petri tassi sarnaselt. *Setetes ei lagune, seetõttu kasutatakse paleogeoloogias, et kindlaks teha aastatuhandeid tagasi valitsenud keskkonnatingimusi Pigmendid rohelised, kollased ja pruunid. Varuaineks õli. *Taluvad hästi varju, sageli arvukalt veekogu põhja lähedal. Moodustavad suurema osa põhjal lebavatest mikrovetikatest *On külmalembeseid ja soojalembeseid liike *Raske pantsriga liigid püsivad veekihis vaid suurtes liikuva veega järvedes ja meres, väikejärvedes vee vertikaalse ringkäigu ajal Fütoplanktoni osa veekogus - Põhjustab vee õitsemist. Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2
mida lähemal on organism ahela alguseni, seda rohkem jõuab temani primaarprodutsentide poolt fikseeritud energiast. taimedest ühesuguse arvu etappidekaugusel olevad organismid on samal troofilisel tasemel Veekogu toiduahelate komponendid ·Primaarprodutsendid ·Taimtoidulised loomad-herbivoorid ·Detriidi ja bakterite tarbijad ·Kiskjad ·Orgaanilise aine lagundajad ·Fütoplankton- (fütoplankton, väävlibakterid, veetaimed)peamine toiduahelate alglüli koosneb põhiliselt mikrovetikatest paiknevad ülemises veekihis,kuhu ulatub valgus ·Makrovetikad(mänd-ja pruunvetikad)ning kõrgemad veetaimed madalates veekogudes küllaltki olulised ·Anaeroobsed fotosünteesivad bakterid väävlibakterid anaeroobses vees, kuhu jõuab valgus nende osa primaarproduktsioonis enamasti väike Herbivoorid ·taimtoidulinezooplankton Enamus protistidest, keriloomadest ja vesikirbulistest, aerjalalistest kalanoidid ja harpaktikoidid kalad-osaliselt herbivoorid
annaabi.ee 
