Südame löögisageduse ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e.
annaabi.ee 
