integraallülitused; Arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis Arvutite mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes nende töökindlus Arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile. Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned:
Peale loetletud automaatide on olemas veel mitmed spetsialiseeritud diskreetsed automaadid; neist tähtsam on mikroprogrammautomaat. Mikroprogrammautomaadi idee esitas M V Wilkes 1951. aastal. Ta võttis selle kasutusele universaalarvuti töö juhtimiseks. Kui tavaliselt arvuti ise juhib mingit protsessi, siis mikroprogrammautomaadi korral on tegemist automaadiga, mis juhib teist automaati, s. o arvutit ennast. Mikroprogrammjuhtimise põhimõtteid on rakendatud ka robotite ja tööpinkide juhtseadmetes. Abstraktse automaadi matemaatilise kirjeldamise tulemuseks võivad olla: 1) algoritmide graaf- ja plokkskeemid, 2) siirde-, väljundi- ja olekutabelid, 3) loogikavõrrandid, 4) auto- maatide loogilise sünteesi algoritmikeelne kirjeldus või mõni teine esitusviis. Algoritmi praktiliseks teostamiseks saab kasutada kahte peamist võimalust: algoritmi realiseerimist aparaadiks või programmiks
annaabi.ee 
