ning edastab vastava signaali juhtautomaadile (näiteks määrab kindlaks, kas realiseerida tuleb ADD, OR või MUL). d). Juhtautomaat(Control Unit)- Vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ning kontrollib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (Nt. aktiveerib mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne). Juhtautomaadid erinvad muuseas teineteisest oma ideoloogia poolest: eksisteerivad nii mikroprogrammeeritavad juhtautomaadid kui ka jäiga loogikaga juhtautomaadid (käsusüsteemi uuendamine pole viimasel juhul võimalik). Juhtautomaadi disain on oluline, kuna ta neelab ligikaudu 60% kogu kristallipinnast. e). ALU (Arithmetic-Logic Unit)- ALU funktsiooniks on aritmeetika-loogika tehete sooritamine. ALUsse kantakse sisse teatud arv operande, millega sooritatakse juhtsignaali poolt kindlaksmääratud tehe ning seejärel pannakse tulemus taas siinile, kust ta suundub tagasi registritesse/mällu.
vajalikele andmetele. KÄSUDEKOODER (Instruction Decoder) dekodeerib käsuregistrist saadud käsukoodi ning edastab vastava signaali juhtautomaadile. NT määrab kindlaks, kas realiseerida ADD, OR või MUL. JUHTAUTOMAAT (Control Unit) tähtsaim osa. Aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ja kontrollib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. NT aktiveerib mäluregistri, et see haaraks siinilt infot jne. Eksisteerivad mikroprogrammeeritavad juhtautomaadid ja jäiga loogikaga juhtautomaadid. Disain on oluline, sest ta neelab ligi 60% kogu kristallpinnast. OPERATSIOONIAUTOMAAT loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALUsse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALUsse. 3. PUUTETUNDLIKUD EKRAANID Takistusel põhinev (Resistive) ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peale teine kile.
annaabi.ee 
