"mikropooridesse" - 1 õppematerjal

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab ligikaudu 90% maismaataimeliikidest. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuurte ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tähtsaim element, millest suure osa võtavad taimed mükoriisa abil, on fosfor; aga ka lämmastiku, kaaliumi, tsingi ja vase ammutamisel on mükoriisal oma osa. Kuna seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi mükoriisata isendid. Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse