Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab
ligikaudu 90% maismaataimeliikidest. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuurte ja
seenerakkude ühisstruktuurid. Tähtsaim element, millest suure osa võtavad taimed mükoriisa abil, on
fosfor; aga ka lämmastiku, kaaliumi, tsingi ja vase ammutamisel on mükoriisal oma osa. Kuna
seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta
tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad
mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi
mükoriisata isendid.
Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne
mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks
on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse