3 H2S + 4 O3 3 H2SO4 - Osoon võib reageerida madalal temperatuuril : H + O3 HO2 + O - Osooni toimel leelismetallidesse tekivad osoniidid: KO2 + O3 KO3 + O2 2 KOH + 5 O3 2 KO3 + 5 O2 + H2O K + O3 KO3 · Osooni kasutamine- osoon on tugeva oksüdeerivate omadustega: steriliseerimiseks, ainete sünteesiks, paberi pleegitamiseks, õlide puhastamiseks. Tugeva desinfitseerivate omadustega: vee ja õhu puhastamiseks mikroorganismidelt; ruumide desinfitseerimiseks. · Osoonikiht- kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustada niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal : umbes üks sajast tuhandest
VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K ja B, tiamiin ja riboflaviin. Jämesooles toimub: segmentatsioon – sisu liigutatakse edasi ja tagasi (imendumine ja hoiustamine; liigutab aeglaselt edasi), peristaltika, antiperistaltika (liigub mao poole, et oleks kauem jämesooles), massi liigutamine (viiakse päraku poole). Siin on ka pacemakeri rakud.