Eesti sotsiolektide seisund
On uuritud ainult mõningaid variaableid ja
nende piirid tavaliselt ei kattu. Seega: sotsiolektid pole sirgete piiridega nähtused vaid
moodustavad kontiinuumi, eriti kui võtta arvesse mitmeid variaableid;
- kõrgem klass kaldub kasutama enam normikeelt ja normihääldust;
- selge piir on ikkagi töölisklassi ja keskklassi vahel, erinevused nende sees on pisikesed;
- sotsiolingvistilised variaablid on tundlikud mitte ainult makrosotsiaalsete omaduste
suhtes nagu sugu või klass, vaid ka mikroomaduste suhtes (sotsiaalne võrgustik). Oluline
on, mil määral inimene kuulub teatud sotsiaalsesse võrgustikku või gruppi;
- sotsiaalne varieerumine on tihedas korrelatsioonis stiililise varieerumisega: kui
lingvistiline variaabel omab klassilist erinevust, siis kõrgemate klasside kasutatud variant
omab kõrgemat staatust või prestiizi. Selle tulemusel püüavad kõik kihid situatsioonides,
kus tähelepanu on keskendatud enam keelele, kasutada kõrgema staatusega variante
annaabi.ee 
