Veisekasvatuse vastused
· Vatsaseede
· Vatsaseede käigus muunduvad kõige enam söödas leiduvad süsivesikud ja proteiin.
· Rasvade ja teiste lipiidide muutused on seejuures väiksemad.
· Kõik vatsaseede protsessid toimuvad eesmao, eelkõige vatsa ja võrkmiku liigirikka
mikrofloora osalusel.
· Käärimisel tekkivad rasvhapped imenduvad vatsa seina limaskesta kaudu verre.
· Neid kasutab lehma organism eelkõige energiaallikana.
· Vatsas intensiivselt paljunev mikroobimass on aga veise jaoks olulise proteiini allikas.
· Piimavasikatel vatsaseede ei toimi ja seetõttu pole nad kohe võimelised koresööta
seedima. See tingib märgatavaid erinevusi lehma ja vasika vatsa suuruses ja
funktsioonis.
· Kui lehmal on eesmagu enam kui kümme korda suurem libedikust, siis vasikal on
libedik umbes kaks korda eesmaost suurem.
· Kui lehmal liigub sööt esmalt eesmakku ja seejärel libedikku, siis vasikal möödub toit
libedikku suundumisel eesmaost.