ssteem). Heitvesi, liikudes lbi filtri kahe kihi, puhastub bioloogiliselt (orgaanilise aine lagundamine, ammonifikatsioon, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon), keemiliselt (fosfori sidumine) ja fsikaliselt (tavaline filtreerumine). Puhastatud vesi koguneb filtri all olevasse drenaai ja juhitakse sealt looduslikku veekogusse. Teise variandi (horisontaalne ssteem) puhul siseneb heitvesi filtrisse hest otsast ja puhastatud vesi vljub teisest servast. Lodupuhastite mikroobikooslusi on vga vhe uuritud. Arvatakse, et olulised nitajad heitvee puhastamise efektiivsuse seisukohast viksid olla mikroobide biomass ja aktiivsus, samuti erinevate ensmide aktiivsused (proteaasid, tsellulaasid). Tehismrgalad heitvee puhastamiseks Tehismrgalad (constructed wetlands) on kunstlikud reoveekitlemise ssteemid, mis koosnevad madalatest (tavaliselt < 1 m sgavus) tiikidest vi kanalitest ning mis on meldud reovee eel- vi jrelkitluseks. Selliste
aglutineerivate seerumitega, fagotüpeerimisega. SEROLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse peamiselt PHAR-i. Lamba erütrotsüütide pinnale on adsorbeeritud F1 antigeen, millega testitakse vastavate antikehade olemasolu vereseerumis. Veel kasutatakse termopretsipitatsioonireaktsiooni laipmaterjalil, KSR-i. BIOLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse siis, kui 3 esimest meetodit ei ole teostatavad, need andsid negatiivse tulemuse või on tegu uuritava materjaliga, mis sisaldab mikroobikooslusi (näi- teks röga, roiskunud laipmaterjal jt.). Kõrge virulentsusega katkutekitajad paljunevad intensiivselt merisea, valge hiire ja roti kudedes ja kõhuõõnes. Tulareemia (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Francisella tularensis UURITAV MATERJAL. Kuna tulareemia kliiniline pilt võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltub uuritav materjal haiguse vormist (lokalisatsioonist). Sagedamini uuritakse lümfisõlmede