Nimetu
Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on
nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on
madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume
oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.
Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine
võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit
aastat).
Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad
sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes seejuures õhu poolt
tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad nii täielikult üles
sulada ning moodustavad taasjahtumisel tilgakujulisi kerakesi.
Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis
tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.
[3]