GOST-is tooduga. Mikrokõvaduse meetod Sellega määratakse pindade, erinev^fe struktuuriosade või väikeste detailide kõvadust. Mikrokõvaduse määramine sarnaneb Vickersi kõvaduse mõõtmisega. Indentoriks on samasugune neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga 136° Kõvadus arvutatakse sama valemiga H -0,189 , kus F -jõud N (0,05 -5 N), d -jälje diagonaali pikkus mm. Mikrokõvaduse mõõtmiseks katsekeha pind poleeritakse ehk valmistatakse uuritavast materjalist mikrolihv. Shore'i meetod Materjali kõvaduse (dünaamilise kõvaduse) määramisel ShoreM meetodiga lastakse kooniline teemandist löökotsik, mille mass on 2,3 g, 254 mm kõrguselt langeda mõõdetavale detailile. Osuti fikseerib otsiku põrkekõrguse. Skaala on jagatud 140 osaks. Kõvadust väljendatakse suhtelistes ühikutes, mis on võrdelised otsiku põrkekõrgusega ning tähistatakse Hl// (vene GOST-is) või HS DIN-is
laasutekketsooni ulatust. 151. Millest sõltub plastse deformatsiooni levimine alla lõikeserva kujuteldavat trajektoori? Töödeldavast materjalist Lõikereziimist Teriku geomeetriast lõikeserva ümardusraadiusest 152. Mis suurendab plastse deformatsiooni leviala ulatust? Lõikekiiruse ja esinurga vähendamine ning ettenihke suurendamine. 153. Kirjeldage joonist laiemalt. Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist. Mikrolihvi söövitamise järele, esile tulev tekstuur (plastsetest nihetest orienteritud struktuur) võimaldab samuti hinnata laastutekketsooni leviala. Söövitamiseks kasutatakse mitmesuguseid happeid. Plastne deformatsioon levib ka allapoole lõikepinda ja töödeldud pinda. Leviala ulatus sõltub töödeldavast materjalist, lõikerezhiimist ja teriku geomeetriast. Oluline roll on ka lõikeserva ümardusraadiusel ja kontaktinähetel teriku pindadel.
annaabi.ee 
